Wednesday, November 16, 2016

Thursday, November 3, 2016

3. projektiaasta

Kolmas ehk ühtlasi ka viimane projektiaasta on käima lükatud ja esimesed tähtsamad planeeritud tegevusedki tehtud. Sellel õppeaastal oleme kaasanud, nagu tavaks saanud, 8. klassi õpilased. Kuna sel õppeaastal on meil koolis 2 kaheksandat klassi, siis andsime võimaluse mõlemale klassile, nii 8.a kui ka 8.b klassi õpilastele. Selleaastasesse Erasmus+ meeskonda kuuluvad: Jan Mattias Jaakson, Aleksandr Kadetov, Cathy Karu, Sten-Andris Kaur, Anete Lank, Kertu Limberk, Piibe Lohuaru, Berit Merirand, Elina Olde, Teven Palmsaar, Katherin Sisask, Ville Kristjan Vool.

Esimeseks suuremaks väljakutseks oli osaleda leivanädalal. Leiva tähtsusest ja tervislikkusest kirjutasid õpilased ühistööna artikli ja valmistasid ka ise leiba.

Artikkel:

Arvan, et tänapäeval ei vaidle keegi sellele vastu, et leib on tervislik, kuna leiva kasulikkust kinnitavaid andmeid on küllalt. Siin olen pannud kirja kõik põhjused, mis leiva tervislikuks teevad!
Leivas on rohkesti B grupi vitamiine, mis toetavad närvitalitlust ja ka palju mineraalaineid ja muidugi ka kiudaineid. Kuna neid kiudaineid on palju, siis sellepärast tekib süües seda kauaks ajaks täiskõhutunne. Kiudained on veel keha puhastajad, mis mõjuvad hästi hammastele ja igemetele, tugevdavad organismi ja soodustavad seedimisprotsessi. Leib on veel kasulik kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, vähendades riski haigestuda südamehaigusse või diabeeti. Lisaks just rukkileival sisaldub ka palju toitaineid, mida muudes toitainetes napib näiteks süsivesikud, need samad kiudained, mineraalained, vitamiine ning teisi olulisi ühendeid. Rukkileivas on veel arvestavas koguses magneesiumi, kaalium, mangaani, fosforit, tsinki, kaltsium, rauda ja seleeni. Aga leivast rääkides tuleb tõdeda, et leiva kasulikud omadused jäävad kehtima siis, kui järgitakse mõõdukuse põhimõtet ehk soovitatavalt 4-7 leiva portsjonit päevas. Ja kui leib ei sobi, siis peaaegu sama tervislik sepik või täisterasai saab leiba asendada ka.


Pildid: